KLIIMA MUUTUB LIIGA KIIRESTI

CO2 on kasvuhoonegaas, mille lisamine atmosfääri muudab Maa kliima järk-järgult soojemaks. Kui muutus on liiga kiire, toob see kaasa väga tõsiseid looduskatastroofe alates surmavatest ilmastikunähtustest kuni liikide väljasuremiseni. Elukeskkond, nii inimese, loomade-lindude, kalade, taimede, putukate ja kõigi teiste planeet Maa elanike oma, on ohus just kliimasoojenemise tõttu.

PÕLETAMISEL TEKIB CO2

Valdav osa teadlasi on seisukohal, et kliimasoojenemine on inimtekkeline ning põhjustatud just kasvuhoonegaaside, iseäranis CO2 vallandamisest atmosfääri. See toimub nii elektrienergia tootmisel fossiilkütuseid – naftat, sütt, põlevkivi või maagaasi – aga ka biomassi põletades, samuti transpordisektoris vedelkütuseid kasutades, asulates keskkütte katlamajades jne. Ainus viis CO2 keskkonda viimist pidurdada on lõpetada sellised tegevused, mis kasutavad toimimiseks põlemisprotsessi. Seda nii energeetikas, transpordis, kaug- ja lokaalküttes. 

Põletamine lõpetada!

Euroopa Liidu pikaajalised kliimaeesmärgid näevad ette, et aastaks 2050 (sinna on vaid 30 aastat!) tuleb vähendada süsinikuheidet 80-95 protsenti võrreldes 1990. aastaga. See tähendab heite reaalset vähendamist EL-is ning ei hõlma heitkogustega kauplemist.

Eesmärgi saavutamiseks on vaja heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 40 protsendi ning 2040. aastaks 60 protsendi võrra. 

Eesti jaoks tähendab see väga selgelt põlevkivienergeetika lõppu, aga ka hoonete soojapidavamaks muutmist ja fossiilkütuste vähendamist transpordis. Ometi peab miski neid kütuseid asendama, kui tarbimine ei vähene.

VAATA KESKKONNAMINISTEERIUMI KODUKALT

Valikuvõimalused energeetikas

Elektri tootmiseks, kui välistada põletamine, on mitu viisi. Taastuvenergia on vaieldamatult kõige tuntum ja levinum – päikesepaneelid ja tuulikud annavad juba suure osa meie igapäevasest elektrist. Seda muidugi juhul, kui päike paistab ja tuul puhub.

Taastuvenergia aitab leevendada sõltuvust fossiilkütustest, kuid ei võimalda seda täielikult kaotada. Selleks, et ka tuulevaiksel ööl tuled põleksid, ei piisa sellest, kui valime elektrimüüjalt 100% taastuvenergia paketi. Nii, nagu põlevkivielektriga laetava elektriauto CO2-jalajälg on bensiiniauto omast suurem, pole ka 100% taastuvenergia sertifikaadist abi päriselt elektri saamiseks, kui tuult ja päikest lihtsalt pole. Elektrit tuleb kusagil edasi toota.

CO2-vaba elektritootmist võimaldavad lisaks tuumaenergiale veel ka näiteks hüdroenergia ja geotermaalenergia. Esimene neist on väga hea variant elektro tootmiseks – puhas, valdavalt ohutu, suhteliselt odav ning vähese materjalikuluga. Paraku eeldab hüdroenergia ka langevate veemassiivide olemasolu, mida Eestis lihtsalt pole vähegi arvestatavas koguses. Geotermaalenergia, lihtsamalt öeldes maaküte, sobib aga lokaalseks tarbimiseks, sest vajab Eesti tingimustes suhteliselt palju maad.

Niisiis tuleb leida lahendus saada puhast elektrit aastaringselt iga ilmaga. energiat on võimalik ka salvestada, näiteks akudesse või pumphüdrojaama (nagu ehitatakse Paldiskisse ja Ida-Virumaale), kus siis tuulisemal päeval pumbatakse reservuaarid vett täis ning tuule vaibudes lastakse vesi läbi turbiini merre tagasi. See on hea lahendus lühiajaliseks tootmismahu reguleerimiseks, kuid toimib vaid tunde, mitte päevi ja nädalaid, mida talvise energiatarbe juures vaja oleks. Salvestusmeetodite paratamatus on ka see, et neis tekkivad energiakaod tuleb omakorda kusagil tasa toota.