MIKS ARENDATAKSE TUUMAREAKTOREID VÄIKSEMAKS?

Kiiremini süsinikuvabaks!

Kliimamuutuste kiirenemisest tingitud ajasurve elektritootmise dekarboniseerimiseks kasvab iga aastaga. See tähendab, et süsinikuheitmeta viisid peavad kiiresti asendama fossiilkütused.
Taastuvenergia on teinud seda viimastel aastatel väga jõudsalt, kuid tuumajaamade lisandumine on takerdunud reaktorite keerukuse taha. Suurte jaamade reaktorid on väga suured, kaaludes sadu tonne ning mis ehitatakse otse jaama sisse.
Moodultuumajaama reaktor on oluliselt väiksem, see valmib suures osas tehases ja tarnitakse jaama kas sektsioonide või tervikuna veoautoga.

Miks just väike ja moodulitest?

Kuna reaktori osad on väikesed, saab need toota tehases moodulitena ja tuumajaamas kiiresti kokku monteerida, vältides seega ehitusele kuluvat aega ja raha – täpselt, nagu moodulmaja pannakse ehitusplatsil kokku mõne päevaga, samas kui krundil ehitus kestab kuid või aastaid. Tuumareaktori moodulid on standardiseeritud, mis tähendab, et “koha peal leiutamist” on oluliselt vähem kui suurte tuumajaamade puhul, see aga omakorda aitab kergemini saavutada ohutusnõuetele vastavust ning jaama lihtsamat hooldust ja inspekteerimist.

LÜHEM EHITUSAEG

Väikese reaktori ehitus võtab vähem aega ja puhas elekter jõuab tarbijateni kiiremini. See vähendab ka majanduslikku riski – jaam saab hakata elektrit müüma kaheksa aasta asemel kahega.

STANDARDISEERITUD KOMPONENDID

Suured reaktorid pannakse kokku elektrijaamas, moodulreaktoreid saab toota tehases. See vähendab hilisemaid probleeme jaama ehituse käigus ning detaile saab kiiresti vahetada.

PAINDLIKUM TOOTMINE

Väikese reaktori tootmisvõimsust on parem juhtida ning see toimib hästi ka taastuvenergia tootmisega võrkudes, kus on suurem vajadus kiiresti tootmisvõimsust lisada või vähendada.

OHUTUM

Väikeses reaktoris on vähem tuumkütust ning ohutussüsteemid on integreeritud ühtseks tervikuks, mis tagab parema reaktorisüdamiku jahutuse ja väliskeskkonnast eraldatuse.