Objektiivsed ohud ja subjektiivsed hirmud

Ohte saab edukalt vältida ainult juhul, kui mõistame nende olemust ja käitume sellest mõistmisest lähtuvalt. Tuumaenergeetika ja radioaktiivsusega on seotud palju müüte, mis tekitavad teadmatusest kantud paanikat ja vale käitumist ning on seeläbi isegi suuremaks ohuks kui see, mida algselt kardeti.

Maailm on naturaalselt radioaktiivne

Looduslik kiirgusfoon on maailma eri paigus väga erinev.

LOODUSLIK FOON

Meid ümbritsev tüüpiline kiirgusfoon on umbes 0,1 μSv/h, Soomes ja Eestis 0,8 μSv/h (umbes sama mis Tšernobõli reaktorisarkofaagi kõrval).

ÄÄRMUSED

Looduslik kiirgusfoon võib ka olla keskmisest väga palju kõrgem . näiteks Brasiilias Guarapari rannas on see 130-160 μSv/h ning mitmel pool maailmas samuti kordades üle keskmise.

OHTLIK TASE

Radioaktiivsus on inimesele ohtlik siis, kui olla tugevale kiirgusallikale lähedal ja/või püsida seal pikka aega. Samas, pikaaegne viibimine nõrgas kiirguskeskkonnas ei avalda samasugust mõju, kui sama kiirgusdoosi saamine lühikese ajaga, mille puhul keha ei suuda kiirguse mõjudega toime tulla.

Ioniseeriv kiirgus pole tuntav, kuid on mõõdetav

Tuumajaamade ohtudest rääkides tuleb silmas pidada, et mitte iga kiirgusallikas pole inimesele või keskkonnale ohtlik (seda juhul, kui peame looduslikku kiirgusfooni, mis meid niikuinii igapäevaselt ümbritseb, ohutuks). Väga lihtsustatult öeldes on inimesele ohtlik vaid radioaktiivne kiirgus ainult juhul, kui inimene viibib kiirgusallikale väga lähedal, või veidi kaugemal, kuid pikemat aega. Seetõttu on ka tuumajaamade õnnetused oma ohtlikkuselt väga erinevad – reaktori rike ei pruugi igal juhul olla ohtlik, kui kiirgus kaitsekihtidest läbi ei pääse või kui väike kogus lühikese poolestusajaga radioaktiivset isotoopi merevees seguneb ja hajub. Küll aga on tõsiseks probleemiks, kui pika poolestusajaga radioaktiivsed elemendid kanduvad suurele maa-alale või kui kiirgustase tõuseb üle piirnormide seal, kus seda juhtuda ei tohiks. Tähtis on ka teada, et kuigi me kiirgust oma kehal ei taju, saab seda tänapäeval väga lihtsasti mõõta – igaüks saab endale soetada Geigeri loenduri ja ümbritseva keskkonna või mõne huvipakkuva objekti kiirgustaset mõõta.

Lihtne ja suhteliselt odav Geigeri loendur ehk dosimeeter aitab kiirgust mõõta, teadlikkust tõsta ja hirmu leevendada.

2011. aastal Jaapanit tabanud tsunami tagajärjed. Foto: The Telegraph.

Ohud on ka mujal

Arvestada tuleb ka kaudsete ohtudega – näiteks Fukushima õnnetuse puhul ei olnud peamiseks ohuks inimeludele mitte kiirgusdoos, vaid ootamatust evakuatsioonist tingitud probleemid ja stress. Seetõttu olidki kõik Jaapani Fukushima Daiichi tuumajaamaga seotud inimkannatused seotud mitte jaamas toimunud vesinikuplahvatusega, vaid tsunamiga ja evakueerumisega – sageli põhjuseks hirm olematu ohu ees.