Tuumaenergia maailmas

Tuumareaktorid toodavad ligikaudu kolmandiku maailma CO2- vabast elektrist

2021. aasta augusti seisuga on maailmas töös 443 reaktorit (koguvõimsusega ligikaudu 393 GWe) ja ehitusjärgus on veel 51.


Tuumaenergia on kasutusel 13-s ELi liikmesriigis

Tuumaenergia on kasutusel
🇸🇪 Rootsi🇧🇬 Bulgaaria 🏗
🇫🇮 Soome 🏗🇭🇺 Ungari 🏗
🇳🇱 Holland🇨🇭 Šveits
🇫🇷 Prantsusmaa🇬🇧 Suurbritannia
🇨🇿 Tšehhi 🏗🇷🇴 Rumeenia 🏗
🇸🇮 Sloveenia 🏗🇧🇪 Belgia
🇸🇰 Slovakkia🇩🇪 Saksamaa
Plaanivad rajada uusi reaktoreid 🏗
Tuumaenergia ei ole kasutusel🇵🇱 Poola 🏗

Eestile lähimad töötavad tuumajaamad on:

Sosnovõi Bor

Sosnovõi Bor | 🇷🇺 Venemaa | 5 reaktorit | 70 km

Eestile kõige lähemal asuva tuumaelektrijaama leidmiseks peame oma pilgud pöörama idapiiri poole. Linnulennult kõigest 70 km kaugusel Narvast kirdes Soome lahe kaldal Leningradi oblastis asub Leningradi ehk Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam, mis on üks vanimaid seni töösolevaid nõukogude ajal ehitatud tuumajaamu.
Sosnovõi Boris asuvas Leningradi tuumaelektrijaamas on neli RBMK 1000-tüüpi reaktorit (sama, mis Tšornobõlis, kuid ohutuse osas oluliselt parandatud), mis järk-järgult suletakse ning asendatakse kaasaegsemate VVER-tüüpi reaktoritega sisuliselt kõrval krundile rajatavas Leningrad II tuumajaamas. Esimene RBMK reaktor seisati 2018. aastal, teine 2020, ning kolmas ja neljas plaanitakse sulgeda 2025. ja 2026. aastal. Samal ajal on Leningrad II jaamas tööd alustanud kaks VVER-1200 reaktorit – 2018 ja 2020. aastal – ning plaanitud on veel kaks.

Loviisa

Loviisa |🇫🇮 Soome | 2 reaktorit | 100 km

Meie põhjanaabrid on väga agarad tuumaenergia kasutajad. Helsingist 90 km ida pool Loviisa linnas Hästholmeni saarel asub Loviisa tuumaelektrijaam. Otse üle mere on Loviisa jaamani näiteks Võsult 84 km, Vaindloo saarelt aga vaid 60 km. 
Sealse tuumajaama esimene reaktor võeti kasutusele 1977. aastal ning teine reaktor alustas tööd neli aastat hiljem. Mõlema reaktori näol on tegemist nõukogude VVER-440 surveveereaktoriga, mis pärast Rolls-Royce’i poolt 2014. aastal teostatud ohutus- ja tõhususuuendusi toodavad kumbki 507 megavatti elektrienergiat. 
Mõlema reaktori puhul on omanik Fortum kaalumas võimalust pikendada kahe reaktori eluiga veel kahekümne aasta võrra, mis tähendab, et need reaktorid võiksid töös olla 2050. aastani.

Olkiluoto

Olkiluoto | 🇫🇮 Soome | 2 reaktorit | 250 km

Meie põhjanaabrite juures Põhjalahe kaldal asuva Rauma linna lähistel Olkiluoto saartel asuv Olkiluoto tuumajaam avati juba 70ndate lõpus. Tänaseks on seal töös kaks Rootsis välja töötatud keevveereaktorit. Kolmandat, ehituslikult teistsugust surveveereaktorit hakati ehitama juba 2005. aastal. Tänaseks ei ole kolmas reaktor veel kasutusse jõudnud, kuid hetkeplaanide kohaselt peaks see tööd alustama 2022. aastal. 
Praegu töös olevad kaks keevveereaktorit suudavad mõlemad toota 890 megavatti elektrienergiat ning nende tööaega on pikendatud 2038. aastani. Kolmas, Prantsusmaa arendajalt Areva tellitud surveveereaktor EPR (European Pressurized Reactor) peaks suutma toota 1600 megavatti elektrienergiat, mis katab juba üksi 14% kogu riigi elektrivajadusest. Siiski on reaktori käiku andmine erinevatel põhjustel pikalt edasi lükkunud – 2021. aasta kevadel alustati kütuse laadimisega, kuid suvel selgus, et auruturbiini hooldus võtab oodatust kauem aega
2005. aastal planeerima hakatud kolmanda reaktoriga sai Soomest Lääne-Euroopa esimene riik, kes viimase 15 aasta jooksul võttis plaanidesse uue tuumareaktori ehitamise.
Lisaks on Soomest saamas esimene riik maailmas, kuhu rajatakse tuumajäätmete lõppladestusjaam. Soomes on olemas geoloogiliselt ideaalne pinnas lõppladestusjaama loomiseks – siin puuduvad tektoonilised lõhed ehk siinkandis ei esine tugevaid maavärinaid ning aluspinnaks on vastupidav kristalsetest kivimitest aluskord, rahvakeeli graniit. 
Pikaaegsetele ja põhjalikele uuringutele toetudes on otsustatud enam mitte rohkem oodata. Selle aasta veebruaris algasid esimesed kaevetööd ning 2025. aastaks peaks valmis saama maailma esimene tuumajäätmete lõppladestusjaam, mis asub Olkiluoto tuumajaama lähistel 450 meetri sügavusel.

Forsmark

Forsmark | 🇸🇪 Rootsi | 2 reaktorit | 280 km

Rootsis, Stockholmist põhja pool asub Forsmarki tuumaelektrijaam, kus on kolm keevveereaktorit, mis toodavad täna ligi kuuendiku riigi elektrivajadusest. Forsmarki tuumajaam on Rootsi kõige uuem tuumajaam, mille reaktorid alustasid tööd vahemikus 1980-1985.
Forsmarki on samuti planeeritud tuumajäätmete lõppladestusjaama ehitamine, kuhu saaks kogu riigis tekkivad radioaktiivsed tuumajäätmed matta. Seda võimaldab tõsiasi, et Rootsil on sarnaselt Soomega olemas ideaalsed geoloogilised tingimused. 
Muide, ka Eestis on väga head tingimused lõppladestusjaama ehitamiseks. Meil on samuti aluspinnases kristalliinne monoliitne aluskivim täitsa olemas, kuid see pole lihtsalt kohe maapinnal väljas, vaid asub paarisaja meetri sügavusel settekivimite all. Eestile võiks sobida ka väiksemamahuline ja seega soodsam, kuid samas veelgi ohutum lõppladustuse viis süvapuurauke kasutades – sellist tehnoloogiat juurutab USA ettevõte Deep Isolation – jäätmeteemast kirjutame tulevikus pikemalt.
Lõppladestusjaama ehitamise taotlus esitati Rootsis juba enam kui kümme aastat tagasi, kuid tänaseks päevaks pole riik veel oma lõplikku luba ehitamiseks andnud.
Forsmarki tuumaelektrijaamal oli mängida oluline roll Tšornobõlis toimunud tuumakatastroofi avalikustamisel. Nimelt käivitus 1986. aastal Forsmarkis häirealarm hetkel, mil puhkeruumi teel olnud töötaja möödus kiirgusmõõtjast. Esialgu ei suutnud keegi tuvastada, kust võiks selline radioaktiivne materjal pärineda ning kahtlustati õnnetust Frosmarki tuumajaamas. Pärast põhjalikku uurimist sai selgeks, et osakesed on iseloomulikud nõukogude tüüpi reaktoritele ning sai selgeks et radiatsioon jõudis Rootsi 1100 km kaugusel asuvast Tšornobõlist.
Õnnetusest aitas aimu saada teadmine, et eelnevatel päevadel oli tuul puhunud kagust ja Rootsi põhjapoolsemas osas oli sadanud vihma, mis tähendas radioaktiivse saaste langemist maapinnale. Pärast seda toimiti kiiresti ning informeeriti leiust Rootsi võime, kes omakorda andis kogu maailmale teada, et Nõukogude Liidust levib radioaktiivne saaste. Pärast seda oli Nõukogude Liit sunnitud avaldama infot, et Ukrainas oli toimunud tuumajaamas õnnetus.

Oskarshamn

Oskarshamn | 🇸🇪 Rootsi | 1 reaktor | 330 km

Kui Forsmarki tuumajaam on Rootsi kõige uuem tuumajaam, siis Oskarshamni tuumaelektrijaam on riigi kõige vanem tuumajaam, mille esimene reaktor alustas tööd juba 1972. aastal. 
Esimene ning 1975. aastal ehitatud teine reaktor on tänaseks suletud. Kolmas, kõige uuem reaktor, mis alustas tööd 1985. aastal, on täna maailma üks võimsamaid keevveereaktoreid, mis suudab toota kuni 1450 megavatti energiat, mis teeb umbes 10% Rootsi elektrivajadusest.
Oskarshamni tuumaelektrijaama lähistel asub ka ajutine tuumajäätmete vaheladu, kus suurtes basseinides hoitakse seni kogu Rootsis asuvate tuumajaamade tekitatud jäätmeid. Kasutatud kütuse basseinid on vajalikud selle jaoks, et seal saaks suurem kiirgus langeda ning jäätmeid oleks lihtsam vajadusel edasi transportida ja käidelda.


Links

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur

www.iaea.org