Reaktori ohutuse eesmärgid ja strateegia
● Reaktori ohutuse põhieesmärk on vältida radionukliidide eraldumist.
● Reaktori ohutuse põhistrateegia on vältida kütuse ülekuumenemist.
Süvakaitse printsiip (defence-in-depth)
| Tase | Meede | Näideid süsteemidest ja printsiipidest |
|---|---|---|
| I | Ennetav | Tavakäidu ja -kontroll süsteemid Olemuslikult stabiilsed konstruktsioonid Piisavalt suured ohupiirid Kvaliteedikontroll |
| II | Kaitsev | Ohutussüsteemid Süsteemide liiasus Süsteemide mitmekesistamine Füüsilised barjäärid |
| III | Leevendav | Reaktori kaitsehoone Kauge asukoht Valmisolek hädaolukordadeks |
Ohutussüsteemid
Ohutussüsteemid tagavad reaktori ohutu väljalülitamise ja jääksoojuse eemaldamise ning maandavad õnnetuste tagajärgi.
Ohutussüsteemid, mida võib leida igas tuumajaamas:
- reaktori kaitsesüsteem (RPS);
- hädavajalik tarbeveesüsteem (ESWS);
- hädaolukorra reaktorituuma jahutussüsteem (ECCS);
- hädaolukorra elektrisüsteem;
- tõkestussüsteem;
- gaasipuhastussüsteem;
- Ventilatsiooni- ja kiirguskaitsesüsteemid.
Mis on ohutus?
Sarnaselt teiste võrreldavate tööstusharudega sõltub tuumaenergia ohutus intelligentsest paneerimisest, nõuetekohasest projekteerimisest koos konservatiivsete varutegurite (igaks juhuks eeldame halvemat, mõtleme kaugemale, teeme rohkem) ja tagavarasüsteemidega , kvaliteetsetest komponetidest ning hästi arendatud ohutuskultuurist opereerimisel.
Ohutut opereerimist käistlevad mitmed ÜRO ja IAEA juhised ja määrused, selle lehe raames keskendume tehnilistele ohutuse tagamise meetoditele ning peamistele printsiipidele.
AKTIIVOHUTUS
Ajalooliselt on laialdaselt kasutatud aktiivseid ohutussüsteeme, kus avariiolukorras reaktoris toimuva ahelreaktsiooni peatamiseks või peatatud reaktorist soojusenergia ära juhtimiseks on vaja käivitada välist toiteallikat kasutavaid ventiile või pumpasid.
PASSIIVOHUTUS
Täielikult passiivsete süsteemide tööle hakkamiseks piisab vaid füüsikaseaduste toimimisest. Uued III+ ja IV põlvkonna tuumareaktorid kasutavad üldiselt kas täielikult passiivseid või pool-passiivseid ohutussüsteeme. Viimaste hulka loetakse süsteemid, mis vajavad aktiivset signaali või hetkelist välist jõudu tagamaks pikaajaline passiivne jahutusprotsess.
REGULAATOR
Regulaatoriks nimetatakse riikliku järelevalveorganit, mis tagab, et jaama operaator (energiafirma) juhib jaama ohutult ja nõuetekohaselt. Regulaator jälgib ka, et näiteks rektori käivitamine ja kütuse vahetus toimuks kõiki ohutusnüudeid järgides. Tuumaelektrijaamade eluiga küündib 60 aastani ning selle aja jooksul võib jaam läbida mitu uuenduskuuri või korralist remonti. Kõikidele jaama eluea vältel tehtavatele konstruktsiooni muudatustele, millel võib olla mõju ohutusele, tuleb taotleda tuumaregulaatori luba. Regulaator peab olema ohutust tagavate otsuste langetamisel sõltumatu.
IAEA
Lisaks riiklikule tuumaregulaatorile, mis väljastab ehituse ja opereerimise lube ja reguleerib kõike tuumkütusega seonduvat alates transpordist lõpetates ladustamisega, kontrollib tuumarajatiste ohutust ka ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (International Atomic Energy Agency – IAEA). Eesti on nii ÜRO kui IAEA liige.