Tuumajaama ohutus

Reaktori ohutuse eesmÀrgid ja strateegia

●  Reaktori ohutuse pĂ”hieesmĂ€rk on vĂ€ltida radionukliidide eraldumist.

●  Reaktori ohutuse pĂ”histrateegia on vĂ€ltida kĂŒtuse ĂŒlekuumenemist.

SĂŒvakaitse printsiip (defence-in-depth)

TaseMeedeNĂ€ideid sĂŒsteemidest ja printsiipidest
IEnnetavTavakĂ€idu ja -kontroll sĂŒsteemid
Olemuslikult stabiilsed konstruktsioonid
Piisavalt suured ohupiirid
Kvaliteedikontroll
IIKaitsevOhutussĂŒsteemid
SĂŒsteemide liiasus
SĂŒsteemide mitmekesistamine
FĂŒĂŒsilised barjÀÀrid
IIILeevendavReaktori kaitsehoone
Kauge asukoht
Valmisolek hÀdaolukordadeks

OhutussĂŒsteemid

OhutussĂŒsteemid tagavad reaktori ohutu vĂ€ljalĂŒlitamise ja jÀÀksoojuse eemaldamise ning maandavad Ă”nnetuste tagajĂ€rgi.

OhutussĂŒsteemid, mida vĂ”ib leida igas tuumajaamas:

  1. reaktori kaitsesĂŒsteem (RPS);
  2. hĂ€davajalik tarbeveesĂŒsteem (ESWS);
  3. hĂ€daolukorra reaktorituuma jahutussĂŒsteem (ECCS);
  4. hĂ€daolukorra elektrisĂŒsteem;
  5. tĂ”kestussĂŒsteem;
  6. gaasipuhastussĂŒsteem;
  7. Ventilatsiooni- ja kiirguskaitsesĂŒsteemid.

Mis on ohutus?

Sarnaselt teiste vĂ”rreldavate tööstusharudega sĂ”ltub tuumaenergia ohutus intelligentsest paneerimisest, nĂ”uetekohasest projekteerimisest koos konservatiivsete varutegurite (igaks juhuks eeldame halvemat, mĂ”tleme kaugemale, teeme rohkem) ja tagavarasĂŒsteemidega , kvaliteetsetest komponetidest ning hĂ€sti arendatud ohutuskultuurist opereerimisel.

Ohutut opereerimist kĂ€istlevad mitmed ÜRO ja IAEA juhised ja mÀÀrused, selle lehe raames keskendume tehnilistele ohutuse tagamise meetoditele ning peamistele printsiipidele.

AKTIIVOHUTUS

Ajalooliselt on laialdaselt kasutatud aktiivseid ohutussĂŒsteeme, kus avariiolukorras reaktoris toimuva ahelreaktsiooni peatamiseks vĂ”i peatatud reaktorist soojusenergia Ă€ra juhtimiseks on vaja kĂ€ivitada vĂ€list toiteallikat kasutavaid ventiile vĂ”i pumpasid.

PASSIIVOHUTUS

TĂ€ielikult passiivsete sĂŒsteemide tööle hakkamiseks piisab vaid fĂŒĂŒsikaseaduste toimimisest. Uued III+ ja IV pĂ”lvkonna tuumareaktorid kasutavad ĂŒldiselt kas tĂ€ielikult passiivseid vĂ”i pool-passiivseid ohutussĂŒsteeme. Viimaste hulka loetakse sĂŒsteemid, mis vajavad aktiivset signaali vĂ”i hetkelist vĂ€list jĂ”udu tagamaks pikaajaline passiivne jahutusprotsess.

REGULAATOR

Regulaatoriks nimetatakse riikliku jĂ€relevalveorganit, mis tagab, et jaama operaator (energiafirma) juhib jaama ohutult ja nĂ”uetekohaselt. Regulaator jĂ€lgib ka, et nĂ€iteks rektori kĂ€ivitamine ja kĂŒtuse vahetus toimuks kĂ”iki ohutusnĂŒudeid jĂ€rgides. Tuumaelektrijaamade eluiga kĂŒĂŒndib 60 aastani ning selle aja jooksul vĂ”ib jaam lĂ€bida mitu uuenduskuuri vĂ”i korralist remonti. KĂ”ikidele jaama eluea vĂ€ltel tehtavatele konstruktsiooni muudatustele, millel vĂ”ib olla mĂ”ju ohutusele, tuleb taotleda tuumaregulaatori luba. Regulaator peab olema ohutust tagavate otsuste langetamisel sĂ”ltumatu.

IAEA

Lisaks riiklikule tuumaregulaatorile, mis vĂ€ljastab ehituse ja opereerimise lube ja reguleerib kĂ”ike tuumkĂŒtusega seonduvat alates transpordist lĂ”petates ladustamisega, kontrollib tuumarajatiste ohutust ka ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (International Atomic Energy Agency – IAEA). Eesti on nii ÜRO kui IAEA liige.



Lingid

What are the safest and cleanest sources of energy?