Tuumajaama ohutus

page2image46433984

Reaktori ohutuse eesmärgid ja strateegia

●  Reaktori ohutuse põhieesmärk on vältida radionukliidide eraldumist.

●  Reaktori ohutuse põhistrateegia on vältida kütuse ülekuumenemist.

Süvakaitse printsiip (defence-in-depth)

TaseMeedeNäideid süsteemidest ja printsiipidest
IEnnetavTavakäidu ja -kontroll süsteemid
Olemuslikult stabiilsed konstruktsioonid
Piisavalt suured ohupiirid
Kvaliteedikontroll
IIKaitsevOhutussüsteemid
Süsteemide liiasus
Süsteemide mitmekesistamine
Füüsilised barjäärid
IIILeevendavReaktori kaitsehoone
Kauge asukoht
Valmisolek hädaolukordadeks

Ohutussüsteemid

Ohutussüsteemid tagavad reaktori ohutu väljalülitamise ja jääksoojuse eemaldamise ning maandavad õnnetuste tagajärgi.

Ohutussüsteemid, mida võib leida igas tuumajaamas:

  1. reaktori kaitsesüsteem (RPS);
  2. hädavajalik tarbeveesüsteem (ESWS);
  3. hädaolukorra reaktorituuma jahutussüsteem (ECCS);
  4. hädaolukorra elektrisüsteem;
  5. tõkestussüsteem;
  6. gaasipuhastussüsteem;
  7. Ventilatsiooni- ja kiirguskaitsesüsteemid.

Mis on ohutus?

Sarnaselt teiste võrreldavate tööstusharudega sõltub tuumaenergia ohutus intelligentsest paneerimisest, nõuetekohasest projekteerimisest koos konservatiivsete varutegurite (igaks juhuks eeldame halvemat, mõtleme kaugemale, teeme rohkem) ja tagavarasüsteemidega , kvaliteetsetest komponetidest ning hästi arendatud ohutuskultuurist opereerimisel.

Ohutut opereerimist käistlevad mitmed ÜRO ja IAEA juhised ja määrused, selle lehe raames keskendume tehnilistele ohutuse tagamise meetoditele ning peamistele printsiipidele.

AKTIIVOHUTUS

Ajalooliselt on laialdaselt kasutatud aktiivseid ohutussüsteeme, kus avariiolukorras reaktoris toimuva ahelreaktsiooni peatamiseks või peatatud reaktorist soojusenergia ära juhtimiseks on vaja käivitada välist toiteallikat kasutavaid ventiile või pumpasid.

PASSIIVOHUTUS

Täielikult passiivsete süsteemide tööle hakkamiseks piisab vaid füüsikaseaduste toimimisest. Uued III+ ja IV põlvkonna tuumareaktorid kasutavad üldiselt kas täielikult passiivseid või pool-passiivseid ohutussüsteeme. Viimaste hulka loetakse süsteemid, mis vajavad aktiivset signaali või hetkelist välist jõudu tagamaks pikaajaline passiivne jahutusprotsess.

REGULAATOR

Regulaatoriks nimetatakse riikliku järelevalveorganit, mis tagab, et jaama operaator (energiafirma) juhib jaama ohutult ja nõuetekohaselt. Regulaator jälgib ka, et näiteks rektori käivitamine ja kütuse vahetus toimuks kõiki ohutusnüudeid järgides. Tuumaelektrijaamade eluiga küündib 60 aastani ning selle aja jooksul võib jaam läbida mitu uuenduskuuri või korralist remonti. Kõikidele jaama eluea vältel tehtavatele konstruktsiooni muudatustele, millel võib olla mõju ohutusele, tuleb taotleda tuumaregulaatori luba. Regulaator peab olema ohutust tagavate otsuste langetamisel sõltumatu.

IAEA

Lisaks riiklikule tuumaregulaatorile, mis väljastab ehituse ja opereerimise lube ja reguleerib kõike tuumkütusega seonduvat alates transpordist lõpetates ladustamisega, kontrollib tuumarajatiste ohutust ka ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (International Atomic Energy Agency – IAEA). Eesti on nii ÜRO kui IAEA liige.



Lingid

What are the safest and cleanest sources of energy?