Riiklik Eriplaneering
Seda, kuhu ja kas üldse on võimalik tahtmise korral Eestisse väikest moodulreaktorit rajada, saab valitsus otsustada Riikliku Eriplaneeringu tulemusel. Riiklik Eriplaneering on uurimiseks ning selle algatamine ei ole veel otsus tuumajaama rajamiseks ega isegi mitte põhimõtteliseks valmisolekuks.
Potentsiaalsed piirkonnad
Piirkonna valiku objektiivseid kriteeriumid
- Piisav hulk jahutusveed
- Ülekandeliinide lähedus
- Asustustihedus
Potentsiaalsed piirkonnad on Lääne- ja Ida-Virumaa.
Riik võib eriplaneeringu käigus otsustada teisiti.
Põhimõtteline otsus
Põhimõttelise otsuse, kas Eestis võiks sobivate tingimuste puhul tuumaenergiat kasutada, saaks kõiki eelduslikke uuringuid arvestades teha 2024. aasta paiku. See otsus ei oleks aga samuti veel jaama ehitusotsusselleks, et ehitusluba üleüldse taotlema asuda, tuleb läbida veel hulk uuringuid ja loamenetlusi andmaks kindlust, et see, mida ehitada plaanitakse, vastab kõigile tingimustele. Selle otsuse langetamine jääks umbes 2027-2028. aastasse. Ehitusloa taotluse esitamine saaks toimuda alles 2029. aastal, millele järgneb ehitusperiood, jaama seadistamine ja käivitamine ning 2035. aastast saab hakata Eestis puhast elektrienergiat tootma iga ilmaga – vähemalt sajandi lõpuni.
Tuumaenergia töörühm
Valitsuskabineti nõupidamisel kiideti 8. aprillil 2021. a heaks keskkonnaministri ettepanek tuumaenergia töörühma koosseisu osas ning anti volitus töörühma kokkukutsumiseks. Töörühma juhib Keskkonnaministeeriumi kantsler ning lisaks Keskkonnaministeeriumile kuuluvad töörühma Keskkonnaamet, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Sotsiaalministeerium ja Riigikantselei.
Töörühma ülesanded on:
| ▪️ anda ülevaade riigi energiavajadusest ja energiajulgeoleku tagamisest tuumaenergia vaates, tuumaenergia võimalustest ning sobivusest olemasolevasse elektrivõrku; |
| ▪️ anda ülevaade lähiriikide energiamajanduse arengusuunad tuumaenergia vaates ja koostöövõimalused kliimaneutraalsuse saavutamiseks; analüüsida arendamisel olevaid tehnoloogiaid ning realiseeruvaid projekte, nende ohutust ja jäätmekäitlust koos hinnangu ja ülevaatega Eestile sobilikest reaktoritüüpidest ning nende arendusjärgust; |
| ▪️ analüüsida tuumajaama arendamise võimalusi, s.h kas see peaks toimuma riigi või erasektori poolt ning missugused on koostöövõimalused; |
| ▪️ anda ülevaade kohustustest (administratiivsed, rahvusvaheliste lepetega seonduvad, rahalised jne), mis riigile tuumajaama rajamisega kaasneksid ning nende võimalikest erisustest lähtuvalt tuumajaama arendajast (riik või eraarendaja); |
| ▪️ analüüsida tuumajaamas tekkivate jäätmete käitlemise võimalusi ning jaama hilisema sulgemise lahendusi (sh anda hinnang lõppladestuse kuludele ning ülevaade nende rahastamise võimalustest); |
| ▪️ kaardistada valdkondlike õigusaktide, pädevuste, oskusteabe ja olemasoleva tööjõu hetkeseis ning tuua välja arenguvajadused koos võimaliku indikatiivse ajakava ja maksumustega; |
| ▪️ kaardistada eksperthinnangute, analüüside ja uuringute vajadus koos võimaliku indikatiivse ajakava ja maksumustega; |
| ▪️ kaasata vajadusel oma töösse eksperte (mh konsultant) ning moodustada seatud eesmärkide saavutamiseks valdkondlikud ekspertgrupid, kuhu on kaasatud konkreetses valdkonnas pädevust omavate ministeeriumite, ülikoolide, huvirühmade ja erialaliitude esindajad; |
| ▪️ leppida kokku kommunikatsioonistrateegia; |
| ▪️ esitada tuumaenergia kasutuselevõtmise tingimuste ning võimaluste osas järeldused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Esimene vahearuanne ning ülevaade töörühma töö tulemustest esitatakse hiljemalt 2022. aasta septembris; |
| ▪️ koostada lõpparuanne vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendile NG-G-3.1 (Rev.1) „Teekaart riikliku tuumaenergia taristu arendamiseks“, esitada aruanne auditeerimiseks IAEA-le ning Vabariigi Valitsusele koos soovitustega, kas või millisel juhul ning tingimustel võiks Eestisse tuumaelektrijaama rajada. |
Links
https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm